Mida Hõlmab Mõiste "sotsiaalne Tegevus"

Sisukord:

Mida Hõlmab Mõiste "sotsiaalne Tegevus"
Mida Hõlmab Mõiste "sotsiaalne Tegevus"

Video: Mida Hõlmab Mõiste "sotsiaalne Tegevus"

Video: Mida Hõlmab Mõiste
Video: 07: Ligipääsetavuse tulevikuplaanid ja puuetega inimeste päev 2020 2024, Aprill
Anonim

Sotsiaalne tegevus on indiviidi teadlik tegevus, mille eesmärk on osaleda sotsiaalsetes protsessides ja ümbritsevate sotsiaalsete tingimuste muutmises. Ühiskondlikku tegevust kui mõistet võib käsitleda nii eneseteostuse olulisuse seisukohalt üksikisiku jaoks kui ka tema mõju tugevuse seisukohalt ühiskonnas.

Mida kontseptsioon sisaldab
Mida kontseptsioon sisaldab

Sotsiaalne tegevus kui isiksuse eneseväljendusmeetod

Sotsiaalne aktiivsus on oluline tegur inimese psühholoogilise ja emotsionaalse arengu arengus. Vajadus kaitsta oma moraalseid, kultuurilisi ja ideoloogilisi väärtusi äratab inimeses vajaduse muuta või säilitada selle sotsiaalse keskkonna seisundit, milles ta viibib. Ühiskondliku tegevuse põhiolemus on keskendumine ühiskonna elu ja selle elu muutmisele inimeste ja nende endi huvides.

Indiviidi sotsiaalne aktiivsus areneb kõigi inimest mõjutavate sotsiaalsete tegurite mõjul. Sotsiaalse tegevuse peamine tegur on inimese teadmiste ja oskuste realiseerimine avalike huvide huvides, kuna ta näeb seda kasu oma vaatenurgast. Seda peetakse ainult koos igasuguse tegeliku inimtegevusega.

Psühholoogia käsitleb sotsiaalse tegevuse mõistet kui inimese suunatud tegevust ja tema sotsiaalpsühholoogilisi omadusi. Aktiivsust määratletakse kui sotsiaalse subjekti eksisteerimise viisi - s.t. üksikisiku ja kogu ühiskonna suhtlemisviis. Sotsiaalset tegevust mõjutavad sellised sisemised inimtegurid nagu psühholoogilised ja geneetilised omadused, kultuuriline tase, teadvus, iseloom, väärtussüsteem ja individuaalsed vajadused.

Sotsiaalne aktiivsus kui progressi ja sotsiaalsete muutuste hoob

Sotsiaalne tegevus on inimtegevuse erinevate ilmingute summa, mis on teadlikult suunatud sotsiaalse grupi või kogu ühiskonna ees seisvate probleemide lahendamisele. Õppeained võivad olla nii üksikisik kui kollektiiv, rühm, klass, ühiskond. Sotsiaalset aktiivsust määratletakse ka kui inimese võimet oma käitumise, suhtlemise, loovuse kaudu sotsiaalses elus olulisi muutusi teha. Aktiivsus võib avalduda kõigis ühiskonna valdkondades. Tinglikult võib inimese sotsiaalse tegevuse jagada poliitiliseks, tööjõuliseks, vaimseks ja muuks.

Sotsioloogia seisukohalt ei ole sotsiaalne tegevus meelevaldne nähtus, vaid tekib ajaloolise vajaduse tagajärjel ja on suunatud uute sotsiaalsete vormide ja tingimuste loomisele. Ühiskondlik tegevus võib kanda protestimeeleolusid ja põhjustada sotsiaalset ebastabiilsust. Teiselt poolt võib sotsiaalne aktiivsus olla ühiskonnale vajalike uuenduste ja positiivse arengu tegurite ilming.

Soovitan: