Kellele Kuulub Parlamentaarses Vabariigis Võim?

Sisukord:

Kellele Kuulub Parlamentaarses Vabariigis Võim?
Kellele Kuulub Parlamentaarses Vabariigis Võim?

Video: Kellele Kuulub Parlamentaarses Vabariigis Võim?

Video: Kellele Kuulub Parlamentaarses Vabariigis Võim?
Video: Rahva tahe (Eesti 1940) - Folkets vilja (Estland 1940) - Will of the people (Estonia 1940) 2024, Aprill
Anonim

Parlamentaarne vabariik on üks vabariikliku riigistruktuuri variatsioone, kus suurem osa võimust kuulub parlamendile, mitte presidendile. Praegune valitsus on vastupidiselt presidendivabariigile täpselt aru valitud parlamendi ees.

Kellele kuulub parlamentaarses vabariigis võim?
Kellele kuulub parlamentaarses vabariigis võim?

Kes kontrollib valitsuse moodustamise volitusi?

Selle valitsemisvormi kohaselt moodustatakse täidesaatev võim erakondade üksikutest saadikutest, kes said parlamendivalimistel suurema osa häältest.

Selline valitsus võib jääda võimule seni, kuni seda toetavad parlamendi esindajad, õigemini selle enamus. Ja valitsuse usalduse kaotuse korral on lahendamiseks kaks võimalust - kas valitsuse tagasiastumine või võimalik parlamendi laialisaatmine, mille algatas riigipea valitsuse palvel. Sel juhul kuulutatakse välja uued parlamendivalimised.

Sellist juhtimissüsteemi peetakse tüüpiliseks isereguleeruva majandusega arenenud riikidele. Näiteks Itaalia, Türgi, Saksamaa ja Iisraeli, aga ka teiste osariikide jaoks.

Nende riikide elanikud hääletavad tavaliselt mitte üksikkandidaatide, vaid teatud erakondade valijate nimekirjade poolt.

Parlamentaarse vabariigi peavõimuorgani volitused

Lisaks kehtivale seadusandlusele kontrollib parlament sarnase riigivalitsemise süsteemiga ka kogu riigi valitsust. Tal on ka peaaegu täielik rahaline võim, kuna riigieelarve töötavad välja ja kiidavad heaks parlamendiliikmed.

Parlament määrab ka riigi sotsiaalmajandusliku arengu võimalikud viisid ning sise- ja välispoliitika kursid. See tähendab, et ta hoiab oma "kätes" kõige olulisemaid riigivõime.

Riigipea parlamentaarses vabariigis - kes ta on ja millised volitused tal on?

Praeguse presidendi valivad ainult parlamendiliikmed või nende moodustatud töörühm (kollegium).

See põhimõte on peamine parlamentaarse kontrolli süsteem riigi täidesaatva võimu üle.

See tähendab, et formaalselt on president riigipea, kuid mitte valitsusjuht. Ta võib nimetada praeguse peaministri, kuid ainult parlamendis esindatud või parlamendi enamusega fraktsioonide juhtide hulgast.

President ei saa seadusi välja kuulutada, dekreete välja anda, täidesaatva võimu esindajaid, amnestias süüdimõistetuid premeerida, neil on esindusfunktsioonid, kiita heaks ministrite kabineti koosseis ning tal pole ka õigust avada parlamendi esimene istungjärk pärast selle kokkukutsumist.

Näiteks osaleb Itaalias presidendivalimistel kolm valitud esindajat igast riigi piirkonnast. Ja Saksamaa Liitvabariigis valib praeguse presidendi föderaalne assamblee, mis koosneb Bundestagi liikmetest, kelle valivad Saksamaa osariikide esindajad.

Soovitan: