Poole sajandi pikkune Ameerika ja NSV Liidu vastasseis, mida nimetatakse külmaks sõjaks, on oluline etapp kahepoolsete suhete kujunemisel. Mitu aastakümmet takistas ideoloogiline võitlus kahte suurriiki kompromissi leidmast ja viis bipolaarsesse maailma.
Vajalik
Interneti-ühendusega arvuti, ajalooõpik
Juhised
Samm 1
5. märtsil 1946 esines Churchill Fultonis kõne, millega algas kahe suurriigi vaheline peaaegu pool sajandit kestnud vastasseis. Churchill soovitas anglosaksi riikidel kommunismiga võitlemiseks ühineda. USA taotles mitut eesmärki, millest peamised olid majanduslik ja sõjaline üleolek. Vastasseis põhines sügavatel ideoloogilistel vastuoludel. Võitlus sotsialismi ja kapitalismi vahel.
2. samm
Külma sõja teine periood kestis 1953–1962 ja seda iseloomustas tuumakonfliktidega seotud kohutav olukord. Hruštšovi "sula" sulatas veidi jääd NSV Liidu ja riikide suhetes, kuid just sel ajal toimusid paljudes Euroopa riikides massilised kommunismivastased ülestõusud. Rahvusvaheline pinge suurenes, kui NSV Liidus katsetati ballistilist raketti. Just edukad katsed tegid tuumaohule lõpu, tasakaalustades sõjalise võimekuse.
3. samm
1962. aastal algas kolmas etapp, mida võib kirjeldada kui võidurelvastumist. Suurriigid arendasid kiiresti uut tüüpi relvi. Sealhulgas tehti ühistööd eelkõige kosmosetööstuses. 80ndateks jäi NSV Liit relvastuses oluliselt alla USA-le.
4. samm
Järgmine etapp on riikide vaheliste suhete süvenemine Nõukogude vägede sissetoomise tagajärjel Afganistani. Euroopa territooriumist saab USA ballistiliste rakettide paigutamise väli. Sel ajal katkesid mitmed läbirääkimised. Rünnaku hoiatussüsteem oli valves.
5. samm
Külma sõja viimane etapp langes perioodile, mil võimule tuli "Mihhail Gorbatšov" ja "perestroika". Riigisiseselt pole toimunud mitte ainult suuri muutusi, vaid ka välispoliitikas on toimunud olulisi muudatusi. Nõukogude Liidu niigi nõrk majandus kukkus kokku ja ei saanud enam võidurelvastumises osaleda. 90ndate alguses NSV Liidus valitsenud sügavaim kriis viis selleni, et keskvõim kaotas kontrolli vabariikide üle, konfliktid lahvatasid riigi erinevates osades ning 1991. aasta detsembris lagunes NSV Liit. Ja 1992. aastal kinnitasid presidendi avaldus tuumarelvade sihtmärkide muutmise kohta Ameerika Ühendriikidest asustamata aladele ning USA ja Venemaa allkirjastatud deklaratsioon lõpuks külma sõja lõppu.
