Kuidas Baikali Järv Ilmus

Sisukord:

Kuidas Baikali Järv Ilmus
Kuidas Baikali Järv Ilmus

Video: Kuidas Baikali Järv Ilmus

Video: Kuidas Baikali Järv Ilmus
Video: NAGU BAIKAL ON TEKKINUD? Ajalugu ja legend tekkimise Байкала 2024, Aprill
Anonim

Baikal on maailma suurim puhtaima veega mageveehoidla. Pikka aega on eksperdid otsinud vastust küsimusele, kuidas see järv ilmus. Kohalike elanike seas levinud legendid maalivad fantastilisi pilte Baikali järve päritolust. Kuid teadlased leiavad tänapäevaste andmete põhjal usutavamaid selgitusi.

Kuidas Baikali järv ilmus
Kuidas Baikali järv ilmus

Hüpoteesid Baikali päritolu kohta

Peterburi Teaduste Akadeemia ekspeditsiooni liikmed esitasid esimeste seas oma selgituse Baikali järve väljanägemise kohta 18. sajandi lõpus. Katariina II kutsel akadeemiaga koostööd teinud saksa teadlased Johann Georgi ja Peter Pallas uskusid, et järvede vesikond tekkis pärast osa maa tektoonilist riket, mille põhjustas looduslik kataklüsm.

Ebaõnnestumise põhjus oli Georgi arvates võimas maavärin, mis võib hästi mõjutada isegi kohalike jõgede kulgemist.

Sajand hiljem esitas poliitiliselt pagendatud Jan Chersky, sünnilt poolakas, oma versiooni Baikali järve päritolust. Ta tugines oma tähelepanekutele ja uuringutele, mille ta tegi ümber järve rännates. Andekas teadlane pakkus, et bassein ja selle ümbritsevad mäed tekkisid pärast seda, kui maakoor aeglaselt horisontaalsuunas kokku suruti.

Sellest ajast alates on paljud teadlased esitanud oma argumendid ühe või teise hüpoteesi kasuks, mis erinesid sageli vaid pisidetailides. Lähim kaasaegsele teaduslikule arusaamale Baikali järve tekkimise probleemist oli V. A. Obrutšev. Tema arvates moodustati Baikal koos Siberi mäesüsteemiga.

Obrutšev uskus, et hiljem järveks muutunud lohk tekkis pärast maapinna vajumist mööda kahte vertikaalsuunas järgnevat murru pinda.

Kaasaegne vaade Baikali päritolu probleemile

Ainult eelmise sajandi teadussaavutused võimaldasid Baikali basseini päritolu uurimisel edasi liikuda. Kui geoloogid ja geofüüsikud avastasid ülemaailmse vigade süsteemi olemasolu maapõues, selgus, et Baikali järve tekkimine sai osaks globaalses mastaabis toimuvatest protsessidest. Teadlased leidsid, et mitmel Maa lohul on Baikali järvega sarnane loodus. Näiteks võib tuua Tanganyika ja Nyasa järved ning Punase mere.

Teadlaste sõnul algasid järve tekkeni viinud tektoonilised protsessid enam kui 30 miljonit aastat tagasi.

Baikali basseini peetakse tänapäeval samanimelise rehe keskosaks ehk maapõuemuutuse järel tekkinud lohuks. Rifti pikkus on üle kahe tuhande kilomeetri. Lohk asub kahe võimsa litosfäärilise plaadi vahel. Algul uskusid geofüüsikud, et järvabassein tekkis nende plaatide kokkupõrke tagajärjel, kuid siis soovitati nende interaktsioonile lisada Baikali lohu all asuva mantli temperatuuri tõus.

Soovitan: